TÄIENDUSKOOLITUSASUTUS: Keeleveski OÜ

TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: A1-taseme eesti keel

ÕPPEKAVARÜHM: keeleõpe

ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS: Euroopa keeleõppe raamdokument

https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

ÕPPE KOGUMAHT JA ÜLESEHITUS: Õppe kogumaht on 150 akadeemilist tundi: 1) A1.1-taseme eesti keel 75 akadeemilist tundi (50 ak t kontaktõpet ja 25 ak t iseseisvat tööd); 2) A1.2-taseme eesti keel 75 akadeemilist tundi (50 ak t kontaktõpet ja 25 ak t iseseisvat tööd).

SIHTGRUPP JA ÕPPE ALUSTAMISE TINGIMUSED: Täiskasvanud, kes pole varem eesti keelt õppinud ning soovivad omandada A1.1-tasemel eesti keele. Õppimiseks peab kursusele registreeruma. Täiskasvanud, kes on läbinud A1.1-taseme eesti keele kursuse Keeleveskis või mujal ning soovivad omandada A1.2-tasemel eesti keele. Õppimiseks peab kursusele registreeruma.

ÕPPEKESKKOND: Veebitunnid toimuvad Zoomis. Õpilasel peavad olema internetiühendus, veebikaamera ja mikrofoniga arvuti. Vajadusel viiakse kursus läbi rendiruumides, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning on varustatud sobilike õppevahendite ja vajaliku tehnikaga.

ÕPPE EESMÄRK: Omandada eesti keele oskus A1-tasemel, mis võimaldab suhelda igapäevastel lihtsamatel teemadel, mida kursusel õpitakse.

ÕPPEMATERJALID: Koolituse põhiline õppematerjal on Keeleveski OÜ eesti keele õpik A1-tasemele ,,Mulle meeldib eesti keel!”. Õpik on mõeldud kasutamiseks koos e-kursusega “Keeleklikk”.

Lisamaterjalid:

Ahi, H., Pesti, M. 2018. E nagu Eesti. Tallinn: Kiri-Mari Kirjastus.

Rammo, S., Teral, M., Klaas-Lang, B., Allik, M. 2012. Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele. Tallinn: Avita.

Kingisepp, L., Kärtner, P. 2015. Mängime ja keel saab selgeks! Keeleõppemängude kogumik. Tallinn: Kirjastus Iduleht.

Veebimaterjalid:

https://www.keeleklikk.ee/

https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html

https://sonaveeb.ee/

http://www.eki.ee/dict/psv/pildilehed.pdf

http://www.eki.ee/dict/psv/oppelehed.pdf

ÕPIVÄLJUNDID: Kursuse lõpus õpilane oskab ennast tutvustada, tervitada ja hüvasti jätta; kasutab igapäevaseid viisakusväljendeid; oskab küsida ja vastata lihtsamatele küsimustele; suudab järgida lihtsaid juhiseid; suhtleb lihtsas keeles tuttaval teemal, kui vestluspartner arvestab suheldes tema keeletasemega; oskab lihtsate lausetega rääkida endast, oma kodust, perest, päevast, hobidest, tööst; oskab kirjeldada inimesi, keda ta tunneb; saab lugedes aru lihtsamatest igapäevaelulistest teadetest; oskab täita ankeeti, kirjutada lühikesi tekste; oskab avaldada arvamust, mis talle meeldib või ei meeldi; mõistab kuuldut, kui rääkida tuttaval teemal, korrata ja teha pause.

ÕPPE SISU:

1. teema “Tervist!”

Tervitamine ja tutvumine. Kuidas läheb? Asesõnad. Verbi “olema” pööramine olevikus.

2. teema “Kus sa elad?”

Viisakusväljendid lahkumisel. Numbrid. Telefoninumber, isikukood, aadress. Tähestik. Verbi “elama” pööramine. Elukoht. Eesti kaart. Kus sa elad?

3. teema “Minu pere ja sõbrad”

Mina ja minu pere. Rollid peres. Omastavad asesõnad. Kelle oma? Vanus. Vanem kui …. Noorem kui …. Kui vana? Kas? Mis? Verbid “töötama” ja “õppima”. Eitav kõne.

4. teema “Ma ärkan kell 8”

Igapäevased tegevused. Päevaplaan. Nädalapäevad. Millal? Mis kell? si-lihtmineviku jaatav ja eitav vorm.

5. teema “Ma lähen tööle”

Töö ja ametid. Isikuandmed ja ankeet. Kus ja kellena töötama? Töövestlus. CV. i-lihtmineviku jaatav ja eitav vorm.

6. teema “Mulle meeldib ujuda”

Tegevused vabal ajal. Hobid. Aastaajad ja kuud. Kuupäev. Missugune ilm on? Kellele meeldib? ma- ja da-infinitiiv.

7. teema “Mul on puhkus”

Reisima. Taksot tellima. Lennupiletid. Riik, pealinn, rahvus ja keel. Kellel on? Transport. Millega sõitma? Kust kuhu sõitma? Kui kaua? Kui pikk? Kui palju?

8. teema “Mulle maitsevad õunad”

Toit ja jook. Kohviku menüü. Ainsus ja mitmus. Blogipostitus ja sõnumi saatmine. Kohad linnas. Kuhu minema? Kus käima? Kui tihti?

9. teema “Mul on kampsun seljas”

Kehaosad. Riided ja jalanõud. Kutse. Sünnipäev. Omadussõnad. Värvid. Kaubamajas ostlemas.

10. teema “Laua peal on lilled”

Minu kodu. Kodu sisustus ja kirjeldamine. Tagasõnad. Külla kutsumine. Osastav kääne koos numbrite ja eitusega. Müügikuulutused.

ÕPPEMEETODID:

Koolitusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskust. Õppetöö toimub eesti keeles (baaskeeleta õpe), koolitaja kasutab enda arusaadavaks tegemiseks žeste, pildimaterjali ja näitlikustamist. Tunnitöös (veebis või klassiruumis) on põhirõhk rääkimisharjutustel. Suulise väljendusoskuse arendamiseks kasutatakse palju näidisdialooge, mida saab korduvalt uue infoga lugeda. Kõnelemist praktiseerides on eelistatud õppemeetodiks paaristöö. Iseseisva tööna arendatakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Koolituse eesmärgiks on funktsionaalse keeleoskuse arendamine ja õppemeetoditena kasutatakse aktiivõppemeetodeid ja kommunikatiivset metoodikat. Teooria ja grammatika õppimine toimub kontekstis. Valitud õppemeetodid kinnistavad saavutatavaid õpiväljundeid.

ÕPPE LÕPETAMISE TINGIMUSED:

Õpiväljundite hindamine toimub terve kursuse jooksul vahetestidena ja koolituse lõpus peab õpilane sooritama koolitusfirmasisese kombineeritud lõputesti. Koolituse läbimise eelduseks on osalemine 80% kontakttundides ning lõputesti sooritamine. Lõputesti tulemus peab olema vähemalt 60%.  

KOOLITUSE LÄBIMISEL VÄLJASTATAV DOKUMENT:

Kui õppe lõpetamise tingimused on täidetud, saab õpilane tunnistuse. Kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või ei täitnud õpilane õppe lõpetamise tingimusi, väljastatakse tõend. Tõendile märgitakse õppetundide arv, milles õppija osales.

KOOLITAJA KVALIFIKATSIOON:

Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja eesti keele õpetaja kutse. Koolitaja omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.

ÕPPEKAVA KINNITAMISE AEG:

03.02.2025